Ettevõtlike naistega seenemetsast martsipanitehasesse

11. november 2014

Anneli Pärna

Asutajaliige

Suvel oma viiendat sünnipäeva pidanud Ettevõtlikud Naised Raplamaal MTÜ liikmed on teise poolaasta tegevused hoogsalt käima lükanud.

Augustis toimus kaks koolitust Raikküla vallas. Kahepäevast naiselikkuse laagrit juhendas koolitaja Ingelise Israel. Nõmmkülas võttis oma taluhäärberis osalejaid vastu Katrin Klaebo pere. Koduses õhkkonnas oli teadmiste omandamine sõbralik ja mänguline. Teine koolitus toimus Lipa koolimaja hoones, mis oma privaatsuse ja heade ruumilahendustega on täiskasvanute õppeks igati sobiv. „Teadvustatud elu“ teemal kõneles koolitaja Andrus Kahn, kellest on nüüdseks saanud Buddha munk.

4. septembril käidi Nõmmküla metsas seenesaaki varumas koos seeneteadlasega. Lisaks seenealastele teadmistele ja meeldivale jalutuskäigule metsas, valmistati ühiselt maitsev seenehõrgutis.

2. oktoobril külastati kahte tootmisettevõtet. Minna Sahver OÜ-s ootas saabujaid hommikukohvi laud, mille oli katnud ettevõtte omanik ja juhataja Siret Elmi. Kohtumise sissejuhatuses vastasid kõik saabujad vestlusringis küsimusele: “Kuidas läheb?”. Seejärel rääkis Siret, kuidas sündis marmelaadide valmistamise idee ja kuidas ideest kasvas välja ettevõte. Osalejatel oli suurepärane võimalus näha ka „köögipoolt“, ehk tootmist ja pakendamist. Edasi tehti visiit Rapla Martsipan OÜ tehasesse, mille omanik on Sireti ema Maimu Laiapea. Juhataja Anu Sapkin näitas, kuidas martsipanist valmivad tordikaunistused ning erinevad figuurid. Parajasti valmistuti ette jõuludeks, mistõttu naiste nobedate näppude vahelt vooliti jõuluteemalisi kujukesi: päkapikke, põrsaid, pingviine, lambaid, lumememmi. Tööõhkkond oli soe ja sõbralik ja tükike kvaliteetset martsipani maitses imehästi.

6-10. oktoober olid ühingu liikmed kaasatud Raplamaa Ettevõtlusnädala tegevustesse. Kokkusaamisi on plaanis ikka korraldatakse kord kuus. Suurematest projektidest viiakse 2015. aasta alguses ellu viiendat aastat Raplamaa aasta ema sündmust, kaheksandat korda Ettevõtlike naiste päeva.

Ühingusse kuulub 39 liiget. Tegevust juhib viieliikmeline juhatus: Kaidi Mikkus, Katrin Klaebo, Siret Elmi, Andra Liibek, Mary Mägi.

Anneli Pärna
Asutajaliige

SeenedP1160865

ETTEVÕTLIKUD NAISED RAPLAMAAL TÄHISTASID VIIENDAT SÜNNIPÄEVA

11. november 2014

Päikselisel 2. juuli õhtul kogunesid kübarates daamid ja pidulikud härrad Riina ja Madis Kivi koduaeda Raplas.  Ettevõtlikud Naised Raplamaal MTÜ (EN) viiendal sünnipäeval olid lisaks liikmetele õnne soovimas maavanem Tiit Leier, Raplamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskuse (RAEK) juhataja Janek Kadarik, Märjamaa Ettevõtjate Piirkondliku Ühenduse juhatuse esinaine Elviira Aruksaar ning Rapla Ettevõtjate Ühingu (REÜ) juhatuse liige Sulev Tammel.

2009. aastal olid EN ühingu asutajateks Janne Liidik, Anneli Pärna, Katrin Klaebo, Jaanika Toomi ja Jaanika Metsallik. 2014. aasta mais valitud juhatusse kuuluvad Katrin Klaebo, Kaidi Mikkus, Siret Elmi, Mery Hermann, Andra Liibek. Ühingu esimesel tegevusaastal oli liikmeid 16, tänaseks päevaks 38 naist. Ühingu eesmärk on eesti naiste aktiivsem osalemine ettevõtluses ja ühiskondlikus elus.

Miks kuuluda ühingusse ja millise eelise see minu ettevõttele ja mulle loob? Ühing koonda piirkonna ettevõtjaid ja edendab piirkonna ettevõtlust, liidab sarnaseid huvigruppe, annab sotsiaalse väärtuse ja sõnajõu ning meil on võimalus jätta endast ajalooline jälg.

Raplamaa parimate ettevõtete 2013 tunnustamisüritusel pälvis Ettevõtlikud Naised Raplamaal MTÜ Ettevõtja sõbra tiitli! Samuti tunnustas maavanem ühingu tegevust Rapla maakonna hõbedase vapimärgiga. Kogu tegevusaja jooksul on headeks koostööpartneriteks olnud RAEK, REÜ, Rapla Maavalitsus ja Raplamaa vallad. Juba kolmandat aastat tehakse koostööd heategevuslikku Saagu Valgus MTÜ-ga ja neljandat aastat on ühingu juhtida Aasta Ema tunnustamine. Seitsmel kevadel on EN liikmete eestvedamisel toimunud Ettevõtlike Naiste päev (alati on kohal 50-70 osalejat üle Eesti).

Katrin Klaebo ütles pidupäevakõnes: „Meil on olnud väga toredaid koolitusi, seminare, märtsikuiseid naistepäeva pidamisi, me oleme õppinud ennast ja teisi tundma, oleme õppinud esinema ja torti tegema. Kindlasti on igaüks tundnud, et pärast koosoldud üritust on energiat rohkem, kui varem. Tänaseks oleme tegutsenud 5 aastat ja on saabunud mõtlemise koht- kuidas edasi ja miks? Nii nagu ettevõtet, nii ka ka ühingut ei saa juhtida „mina„ vormis. „Meie„ on mitmuses ja me esindame oma ühingut KOOS! Ühing on parim võimalik kokkupuutepunkt, kus saame teineteise tegemistega tuttavaks, võimaluse kuulata, jagada, areneda ning ennast teostada väljaspool kodu ja igapäevatööd.„ Tänasel päeval on kindel, et Ettevõtlikud Naised Raplamaal MTÜ on jätkusuutlik, naisettevõtlust toetav ühing!

Anneli Pärna
Asutajaliige

Ettevõtlikud Naised Raplamaal

Aasta emasid austati seekord Järvakandis

5. november 2013

Katrin Helend-Aaviku

Järvakandi kultuurihallis  õnnitleti Raplamaa valdade aasta emasid ja kuulutati kuueteistkümnendat korda välja Raplamaa aasta ema 2013, kelleks osutus aktiivne külavanem ja Raplamaa Sõnumite kujundaja, kolme lapse ema Ulvi Blande.

Alates eelmisest aastat murdis ettevõtmise uus  korraldaja MTÜ Ettevõtlikud Naised Raplamaal veidi harjumuspärast korda ja korraldas aasta emade pidulike austamisõhtu mitte Rapla Maavalitsuses, vaid maakonnakeskusest väljaspool. Tookord siis Juuru valla Järlepa Haridus- ja Kultuurikeskuses.

Sel aastal jätkati uue traditsiooni kinnistamist ja pidulik õhtu viidi läbi tähestikujärjekorras järgmises vallas – Järvakandis.

Järvakandi kultuurihall oma kauni sisekujunduse ja parasjagu üleval olnud pilveteemalise fotonäitusega lisas pidulikule õhtule lisaemotsiooni.

Arvestatud oli ka sellega, et koos emadega tulevad kohale ka väiksed lapsed, mistõttu oli neile leitud eakohast tegevust ja saali kõrvale üles pandud lauakesed koos värviliste pliiatsite ja paberitega.

Klaasipealinnale kohaselt kasutati eeskavas klaasist pudeleid, millel Järvakandi kooli õpetajad Eha Teras ja Marianne Sepp võlusid välja klaasimuusika. Värviliste rätikutega tantsisid Järvakandi lasteaia Pesamuna väikesed tüdrukud muusikalist elamust pakkus heliseva häälega Liisa Valdas. Õhtujuhiks oli Järvakandi kultuurihalli kunstiline juht Merike Rego.

Emadele pidas tervituskõne Rapla maavanem Tiit Leier, kelle käepigistuse ja õnnesoovide osaliseks said kõik ükshaaval ette kutsutud valdade aasta emad. Emade nägudelt peegeldus liigutus ja õnnelik kohmetus, kui loeti ette nende säravaid iseloomustusi ja kui iga vallavalitsuse esindaja oma valla aasta emale koos soojade sõnade ja tänuga ka lillekimbu ulatas.

Ainsana ei olnud kohale jõudnud Juuru valla ema, aga see-eest oli kohal vallavalitsuse esindaja ja Juuru Emade Ühenduse liikmed, kes kogu tänu koos lillede ja kingitustega emale pärast koju kohale viisid.

Viimasena õnnitleti  Rapla aasta ema Ulvi Blandet, kes pärjati ühtlasi ka Raplamaa aasta emaks 2013.

Ulvi Blande on kolme lapse – 13aastase Roberti, 11aastase Ruta ja 2,5aastase Rebekka ema ja töötab alates 1995. aastast Raplamaa Sõnumites kujundajana.

Rapla vallavalitsus on Ulvi Blande iseloomustusse kirjutanud: „Ulvi on Kodila põhikooli hoolekogu esimees. Koos kaasa Malduriga toetavad nad kooli tegemisi alati nõu ja jõuga, vajadusel löövad ise käed külge. Ulvi pere on loonud lastele kasvamiseks ja arenemiseks kena  ja avara kodu. Tema eriline panus on ruumide ja aia kujundamine tundliku kunstimeelega.

Ulvi on oma kodukandi kindel hoidja ja arendaja. Ta on olnud Kodila külavanem aastast 2002. Kodila küla tunnustati aasta küla 2011 tiitliga, kui küla tähistas esmamainimise 770. aastapäeva. Kodila külavanemana on Ulvi koostööpartneriks vallavalitsusele ja Rapla Valla Külade Ühendusele, ta on Kodila suure küla tegevuste koordinaator ja eestvedaja.

Ulvi on ka pikaaegne Kodila näitetrupi eestvedaja ja lööb kaasa nii lavastaja kui ka näitlejana. Viimasel maakondlikul harrastusnäitlejate konkursil võitis Ulvi naispeaosatäitja kategoorias.“

ERALDI:

Raplamaa aasta ema 2013 kandidaadid:

Ester Ilves – Juuru vald
Reet Sagur – Järvakandi vald
Kätlin Erm – Kaiu vald
Kersti Mäevälja – Kehtna vald
Tiina Valk – Kohila vald
Katrin Laanemets – Käru vald
Külli Saia – Märjamaa vald
Salle Nurmeta – Raikküla vald
Ulvi Blande – Rapla vald
Evi Mägi – Vigala vald

pilt123 (2)

Ettevõtlikud naised tutvusid Kohila-kandi ettevõtlusega

5. november 2013

Reet Saar

Tänavu Raplamaal aasta ema tiitli pälvinud nelja lapse ema Tiina Valk on ka Salutaguse Pärmivabriku tegevjuht ja kuna tunnustamistseremoonia üks korraldajaid on ühendus Ettevõtlikud Naised Raplamaal, kellel on tavaks üksteise tegemistega tutvumas käia, siis lepitigi kohtumine kokku.

Salutaguse Pärmivabriku väikeses nõupidamisruumis sättis end kuulama kümmekond naist ühenduse pisut enam kui 30 liikmest. Tiina Valk ei saanudki tehast ja pärmitootmist tutvustavat slaidikava kiiresti näidata, sest nii palju tekkis vaheküsimusi ja  arutelusid stiilis kuidas teil ja kuidas meil ‒ see muutis aga vestluse väga elavaks. Juhataja võrdles, et tehast väisanud majandusminister ilmselgelt nende tootmise vastu enne huvi ei ilmutanud, kui hakati rääkima siin valmistatavatest golfimuru hooldavatest perparaatidest, seekord oli kõik teisiti.

Üks sai kuulajatele kiiresti selgeks – eripärast toodangut andvas pärmivabrikus, mille märksõnadeks on täpsus, teadmismahukus  ja uuenduslikkus, tahetakse oma töötajate eest hea seista ka töövälisel ajal. Sestap pakutakse ühise lõõgastumise võimalusi kas suvepäevadel, jõulupeol või jooksuradadel, mille kulud ettevõte katab. Töökäsi otsides vaadatakse esmalt ikka oma lähiümbruses ehk Kohila vallas ringi ja liinitööd tegevad operaatorid koolitatakse ise välja. Meelsasti võetakse noori praktikale siinsesse laborisse – juhendajaile on see algul küll lisatöö, aga annab ka võimaluse õppida tudengitelt uusimaid töövõtteid. Kanada firma Lallemandi gruppi kuuluva ettevõtte kiire areng jätkub.

Pärmitootmise mõttes on Salutaguse juhataja sõnul väike tehas, aga maakonna mastaabis ikka päris suur – veel selle aasta lõpuks tahetakse jõuda saja töötajani. Presspärmi ei valmistata siin enam aastaid, küll aga pärmipiima ja inaktiveeritud pärmi, selle baasil erinevaid maitsepärme, samuti looduslikke taimekaitsevahendeid.

Kiire ringkäik tootmisse andis ülevaate pärmitehasest, edasi sõideti külla Kohila vallavanemale. Heiki Hepnerilt küsiti Kohila-kandi naisettevõtjate ning omavalitsuse ja ettevõtluse suhete kohta. Vallavanem tõi kõnekaid numbreid nii toimetulekutoetust saavate perede arvu muutumisest viimastel aastatel kui ka sellest, et Kohila vallast on lahkunud rohkem just naisi.

Tänutäheks kingiti vastuvõtjaile ühenduse liikmete valmistatud küünlad.

Pildil: Tiina Valk ja külalised kinkidega

Ettevõtlikud Naised Raplamaal juhatuse liikmed Kaidi Mikkus ja Janne Liidik tänavad vastuvõtu eest Salutaguse pärmivabriku tegevjuhti Tiina Valku.

Foto Reet Saar

Ettevõtlikud naised tulid kokku, et luua oma lugu

2. aprill 2013

Katrin Helend-Aaviku

Ettevõtlike naiste päev on iga kord silma paistnud oma mängulisuse ja õhulisusega. Nii oli ka sel aastal, mil naised tulid kokku seitsmendat korda.

Seekordne ettevõtlike naiste päev kandis nime „Loome ise oma loo“. Esinejatest võtsid osa Rapla vallavanem Ilvi Pere, jagades oma vallavanemaks saamise lugu, Jaak Vitsur Raplamaa Partnerluskogust, kordumatuid hõbeehteid loov ehtekunstnik Vivian Schotowsky ja köösner Milvi Kruustalu, kes on karusnahaga tegelenud kakskümmend aastat. „Palmide all karusnaha kandmine on luksus, aga meil on kasukas siiski külma kaitseks,“ ütles Milvi Kruustalu.

Kõige meeldejäävama, mõtlemapaneva ja hingepuudutavama sõnavõtuga esines aga Ly Ehin, kes rääkis muinasjuttudest, mis kõnetavad meie alateadvust ja sellest, millist last me tahame kasvatada – kas kuulekat või loomongulist last.

Ly Ehin tõi välja reaalse elu paralleeli muinasjuttudega – me käime oma teed ja ühel päeval läheb tee kaheks. Üks on vaimsuse ja teine edukuse tee. Kuidas aru saada kumb on kumb?

Ta avaldas kirjanik Tommy Hellsteni mõtte, et kui me jõuame sinnamaale, et julgeme välja näidata oma haavatavust, siis see näitab, et oleme valinud vaimsuse tee.

Ly Ehin rääkis, et maailma muinasjutud on mõjutanud meie kollektiivset alateadvust, tuues näitena välja „Inetu pardipoja“ ja „Punased kingad“. Esimeses muinasjutus hakkab pardiema teiste pideva korrutamise peale ka ise lõpuks uskuma, et üks tema poegadest on inetu ja kole, olles nõnda esimene, kes reedab oma lapse.

Teises muinasjutus igatseb tüdruk taga oma punaseid kingakesi, mille on teda oma hoole alla võtnud rikas proua vahetanud mustade lakk-kingade vastu. Kui ta oma kauaigatsetud kingad lõpuks neiuks sirgudes kätte saab, ei ole kõik enam kaugeltki sama, mis varem.

Punased kingad on Ly Ehini sõnul loomingulisuse ja loovuse sümbol – punased kingad peab kätte saama kohe, mitte aastakümneid hiljem. Loovuse juurde tuleb last juhatada praegu, mitte kunagi tulevikus. Laste puhul ei ole tähtis mitte piinliku korra tagaajamine, vaid mängulisus. Ja on ülimalt hea, kui selline kasvatus tuleb oma kodust, oma vanematelt. Kui lapse hingeelu on kodus tähelepanuta jäetud, hakkavad sissepoole kammitsetud tunded tavaelu niivõrd mõjutama, et inimene võib lahendusi otsides leida tee psühhoterapeudi juurde.

„Kodu on paik, mis asub pigem ajas kui ruumis. Kodu on kui kokkusurutud mets, mille saab vajadusel laiali laotada, et see meid turvaliselt ümbritseks,“ ütles Ly Ehin.

Ta märkis, et paraku ei kuulu edukuse juurde haavatavus ja tunnete väljanäitamine. Meie aja lapsed saavad kahjuks ruttu suureks ja nõnda jääb lapsepõlv elamata ja tundeelu kängu.

Lapsed ei julge öelda, et nad on kurvad või vihased, sest tavaliselt vaatab ema selle peale pika pilguga ja ütleb vaid, et mis sa pillid.

„Millist last me tahame kasvatada?“ küsis Ly Ehin. „Teeme vanematena kõik, et hoida meie laste loomingulisust. Teeme kõik endast oleneva, et laste loomingulisus ei lendaks korstnasse, tuulde,“ rääkis psühhoterapeut.

Ta puudutas põgusalt ka enda tõlgitud ja värskelt raamatulettidele jõudnud teost „Vihatants“. „Naised peavad leidma üles oma viha, nad peavad aru saama, millal nad on vihased ja mis on neid vihaseks ajanud. Kui oleme kasvatatud kukununnudeks, on seda raske leida,“ ütles Ly Ehin, rõhutades taas, kui oluline on lasta lastel oma emotsioone välja näidata.

Päeva lõpp möödus lõbusamates ja tegusamates nootides. Hea Maitse Klubi naised jagasid kohalolnud rühmadeks ja igale rühmale anti korvitäis erinevaid tordi tegemiseks vajalikke toiduaineid. Oli põnev jälgida, kuidas igal rühmal valmis erinev tort. Meeleolu oli ühel ajal töine, lõbus ja isegi ülemeelik.

Kärmelt valmisid naiste käte all Pavlova tort, maasikatega korvikesed, Kirju Koer ja mitmed teised isuäratavad pilgupüüdjad.

Kui kõik olid oma tööd lõpetanud, pidi iga rühm oma tordile reklaami tegema, püüdes oma teost teistele „maha müüa“. Päris ostmiseks ja müümiseks siiski ei läinud, tordid leidsid koha ühislaua peal ja igaüks võis maitsta just seda hõrgutist, mille järgi tal kõige rohkem neelud käisid. Pavlova tort viis igal juhul keele alla.

Tordisöömise ajal said naised kõrvu hellitada Kohila noorte kitarrimängu ja lauluga. Samal õhtul samas kohas oma heategevuslikku plaati „Kuukiigutus“ esitlevad noored olid varem kohal, et tutvustada paari laulu värskelt valminud plaadilt.

Pärast muusikalist etteastet ja tortide mekkimist oli veel viimane võimalus tutvuda tootelettidega ja saada meelepärase ehte, või muu käsitöö omanikuks. Kes selle võimaluse päeva lõpu saginas maha magas, sai vähemasti vestelda ja vahetada kontakte. On ju ka see üks ettevõtlike naiste päeva juurde kuuluv oluline osa.

IMG_1715

12. veebruar 2013

Rapla naiste õnnitlused ETNA Eestimaal naistele

Maapiirkondades tegutsevaid naisettevõtjaid ühendav MTÜ ETNA Eestimaal tähistas esimest juubelit seminari ja kontaktmessiga, 8. veebruaril 2013 Paides.

Seminaril sai ülevaate ETNA Eestimaal tegevusest naisettevõtluse ja naisettevõtjate võrgustike arendamisel. AS E.Strauss pereettevõtte võlusid ja valusid tutvustas Evely Tooming. Sõna said Riigikogu liikmed Helmen Kütt, Urve Tiidus ja Inara Luigas.

Ühing andis kuuendat korda välja ettevõtliku naise tiitli, mille sel aastal sai Tapa valla talunik, endine Lehtse valla vallavanem Piret Pihel. Kontaktmessil olid kohal naisettevõtjad oma toodangulaudadega.

Rapla naiste tervituse andis edasi Anneli Pärna. Ta ütles: “Kui Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esinaise Reet Laja sõnul on nad ETNAle vanem õde, siis Rapla naistele on ETNA naised ema eest olnud.

Ettevõtlikud Naised Raplamaal MTÜ (EN) loomine sai alguse ETNA Eestimaal FEM projektist. 2006. aastal loodi Raplamaa Arendus ja Ettevõtluskeskuse juurde FEM NET Rapla Naisettevõtluse Teabekeskus, mille koordinaator oli Anneli Pärna. 2009. aastal asutasid Rapla võrgustiku aktiivsemad liikmed oma ühingu, millel on nüüdseks 33 liiget.

FEM NET juhid 2007. aastal

Raplamaa Ettevõtlikud Naised käisid BPW Pärnu klubi naistel külas

12. veebruar 2013

Ettevõtlikud Naised Raplamaal 8-liikmeline esindus käis 26. jaanuaril 2013. külas Pärnu ettevõtlikel naistel. Koos meisterdasime Rita Kaasi Pruutpaaride salongis ilusaid prosse ja rääkisime ettevõtlusest ning ühingute vahelisest koostööst. Rita on imeline daam, kelle juhendamisel valmisid endalegi uskumatuna tunduvad prossid. „Kas tõesti meie enda tehtud?“, imastas hiljem nii mõnigi autor. Töölaua ümber tekkis mõnus sünergia, mille käigus sai nii mõnigi koostööjutt räägitud.

Päev möödus kiiresti ja oli väga meeldiv. Täname Pärnu naisi ja loodame peagi kohtuda Ettevõtlike Naiste päeval Raplas.

IMG_4798

Ettevõtlikud naised heitsid pilgu lehetegemise argipäeva

1. oktoober 2012

Reet Saar

„Raplamaa S(s)õnumid ettevõtlikele naistele“ – selline pealkiri kutsus ühingu Ettevõtlikud Naised Raplamaal liikmeid hooaja avakohtumisele maakonnalehe toimetusse, et ausalt ja avameelselt rääkida kohaliku lehe tegemisest.

Esmalt tutvustas peatoimetaja Tõnis Tõnisson toimetuse ruume ja töötajaid, seejärel andis põhjaliku ülevaate 1992. aastal alustanud väljaande tekkeloost ja kommenteeris ka olukorda Eesti ajakirjandusturul.

Järgnenud vestlusringis püstitasid ajakirjanikud küsimuse: mis põhjustel kohalikud ettevõtjad küllalt tihti ei soovi, et nende tööst lehes kirjutataks, kuigi ettevõtetes valmistatakse vägagi omapäraseid ja uuenduslikke tooteid. See jätab mulje – kui tugineda vaid napile meediakajastustele – nagu Raplamaal oleks ettevõtlust väga vähe. Ühiselt loetleti tegureid, millest mõnedki olid ette aimatavad. Näiteks, et valgusvihku sattumine võib äratada maksuameti või keskkonnainspektorite tähelepanu, mida ettevõtja ei soovi ka siis, kui tootmises on kõik korras. Või on ettevõtte tegevus suunatud maakonnast väljapoole ja tal pole oluline siin „pildile tulla“. (Väike)ettevõtjal on tellimusi/kliente parasjagu nii palju, kui ta täita suudab ja laienemisplaane ei ole. Aga toimetusele olid eriti meeldivad need nõusolekud, mis ettevõtluslugude kirjutamiseks saadi.

Raplas tegutseva Uniplast OÜ juhatuse liige Riina Kivi tõi välja maakonnalehe olulise rolli, mis aitas temal kui Tallinna inimesel kohalikku ellu sisse elada. Hea sõnaga meenutati vallajuhtide rubriiki ja leiti, et see võiks uuesti ellu ärgata just nüüd, kui järgmisel sügisel toimuvad kohalikud valimised pole veel kirjutajatele oma pitserit vajutanud. Teemadest mainiti turismi kui olulist tegurit nii maakonna tutvustamisel ja ettevõtlusvõimalusena. Kõrvale ei jäänud ka laste ja lastehoiuga seonduv.

Aita Antson on kodanikuna analüüsinud Rapla valla arengukava ja soovitas, et lehes võiks vaagida ka arengule suunatud dokumente. Samuti oleks huvitav sõeluda statistilisi materjale ja tuua välja Raplamaa positsiooni teiste maakondade hulgas. Pärast kohtumist läkitas ta kiiresti ka abimaterjale, millest võiks kirjutajatel tuge olla.

Kohtumise lõppedes ütlesid nii külalised kui vastuvõtjad, et see oli huvitav ja vastastikku kasulik kokkusaamine.

Ühingu Ettevõtlikud Naised Raplamaal liikmed sirvisid tutvumiskäigul ajalehe Raplamaa Sõnumid toimetusse ka siin väljaantavat tasuta väljaannet Nädal X.

lehte sirvimas

Suurperede lapsed said kingiks ranitsad koos koolitarvetega

27. august 2012

Reet Saar

Mõnes peres on suvevaheajast viimast võtvatele õpilastele sõna „kool“ veel tabu, aga kooliteed alustavad lapsed on juba ootusärevad.

Teisipäeval lõppes heategevusprojekt, mille lõpupeol nukuteatris anti suurte perede I klassi minevatele lastele üle ranitsad koos koolitarvetega. Märtsikuus algatas Eesti Ettevõtlike Noorte Koda (EENK) projekti „Koos kooli“, et soetada suurte perede lastele ranitsad koos koolitarvetega. Eesti Lasterikaste Perede Liidust saadi teada, et tänavu on kooliteed alustamas 329 selle ühenduse liikmesperede last.

Mahuka ettevõtmise peakorraldaja oli EENK liige MTÜ JCI Toompea. Nad tutvustasid oma ideed televisioonis ja ajalehtedes, müüsid vabaõhuüritustel õnneloose, avasid annetuskonto, peeti netioksjoneid, mitmel pool olid korjanduskastid, telefonifirmad avasid tasulised telefoninumbrid.  „Vahepeal oli seis küll selline, et koolitarvete raha oli koos, kuid kottide ostmiseks ei jätkunud, aga siis leidsime uusi toetajaid ja suutsime algselt seatud eesmärgi kuhjaga täita. Kuid oleme saanud ka laatadel ja sotsiaalmeedias kurjustada: et mind pole keegi laste üleskasvatamisel toetanud, miks ma peaksin nüüd võõraid peresid aitama, see olgu riigi ülesanne,“ rääkis Piret Naber korraldamise käigus kogetust.

„Meie eesmärk on avaldada lugupidamist suurtele peredele, et neis kasvab nii palju lapsi. Soovisime neid omalt poolt pisut toetada ja tunnustada, kuna nende perede kulud laste koolisaatmisel on oluliselt suuremad võrreldes väiksemate peredega. Oleme arvutanud, et minimaalne kulu koolitarvetele on keskmiselt 120 eurot lapse kohta,“ täiendas Piia Porr.

Sel ajal kui lapsed koos vanematega teatrisse kogunesid ja nukumuuseumis esimesed elamused said, andsid JCI Toompea koja liikmed järjest intervjuusid erinevatele meediaväljaannetele, milles nad avaldasid lootust, et projekt on jätkusuutlik ja sellest saab ilus tava.

Nukuteatri saali astunuile hakkas esmalt silma üleni koolikottidega täidetud lava, ninna lõi aga magus saialõhn. Enne kui algas meeleolukas etendus, paluti kõigil laualt head-paremat võtta – toetajate abil oli kaetud rikkalik laud. Selleks andsid oma panuse ka 16 meie maakonna küpsetajat: MTÜ Ettevõtlikud Naised Raplamaal ja Valtu-Nurme küla naised valmistasid 360 kaneelirulli.

“Saiataksos” linna poole sõites meenutas ettevõtlike naiste eesotsas olev Kaidi Mikkus rahulolevalt, et ühingu liikmed tulid küpsetamise ettepanekuga kohe kaasa. Oma kontaktide kaudu aitas sponsoreid leida Raplamaa tänavune aasta ema Helen Link, kelle kaudu jõudsid korraldajateni nii Farmi kohukesed kui sussikotid. Ühistöö viljana ehtis lauda Tordimeistrite Klubis valminud suur tort, mille keskel püüdis pilku martsipanist ranits ja mille ääri kaunistasid martsipanist voolitud koolitarbed.

Lastele kordas liiklusreeglid üle Põhja Politseiprefektuuri politseinik ja Lõvi Leoga oli pärast tore koos pildistada.

Päeva kõrghetked olid, kui hakati jagama ranitsaid ja kohe esimesena kutsuti lavale Raplamaa lapsed. Kaksikute Aliise ja Albert Mäevälja ema Kersti rääkis, et nende pere ostis küll juba koolikotid ära, kui vahepeal anti teada, et ranitsate raha ei õnnestu selle projekti raames kokku saada. “Aga koolikotte läheb alati vaja,” võttis ta asja rahulikult. Tänu kogutud annetustele said lapsed ergonoomilise koolikoti koos koolitarvetega, mille hulka kuuluvad vihikud, pinal, kirjutusvahendid ja kunstitarbed. Sponsorite poolt olid lisatud veel suuhügieenitarbed ja maiustused. Kuna projekt pälvis avalikkuses suurt kõlapinda, siis suutsid eestvedajad anda üle koolitarbed ka nende perede lastele, kes olid algatusest kuulnud, kuid ei ole veel Lasterikaste Perede Liiduga ühinenud. Rapla lasterikaste perede ühenduse liige Jaanika Lill soovitas kindlasti nende seltsi tulla – mõõduka sisseastumistasu ja jõukohase aastamaksu eest saab vastu palju toredaid ettevõtmisi.

Ranitsaid täis lava tühjenes jõudsalt, tuttavatele peredele paluti nendegi kotid ära viia, kes seekord kohal ei olnud. Kaasa pakiti ka laudadele jäänud söögikraam, sest paljudel  lastel seisis ees pikk kodutee.

Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap tänas peakorraldajaid meepurkidega ja avaldas lootust, et neil on jõudu seda suurepärast ettevõtmist korraldada ka järgmisel aastal.

“See oli super üritus. Olen ise kultuuritöötaja ja tean, mida niisuguse sündmuse ettevalmistamine tähendab,”  tunnustas Kehtna kultuuritöötaja Kersti Mäevälja. Piret Naber märkis, et valdavalt on tagasiside olnud positiivne: “Pered ei võtnud seda üksnes kui annetust, vaid on tänanud kogu meeleoluka päeva eest.“

projekti eestvedajad ja EN esindus

Emad kannavad ja hoiavad armastust

17. mai 2012

Reet Saar

Viieteistkümnendat korda sai teoks Raplamaa aasta ema tunnustamisõhtu, mis viidi tänavu läbi väljaspool maakonnakeskust, Juuru valla haridus- ja kultuurikeskuses Hakuke.

Peakorraldajaks oli MTÜ Ettevõtlikud Naised Raplamaal, keda abistas mullu suvel tegutsemist alustanud Juuru valla emade ühendus – sinna kuuluvad naised, kelle rolli emana on koduvald tunnustanud. Juuru valla emade ühenduse kokkukutsuja Katrin Helend-Aaviku ütles: „Soovisime oma ühendust moodustades anda sügavama tähenduse sellele tiitlile ja tahame oma tegevusega koduvallale midagi vastu anda.“ Sestap keskenduvad nad oma valla raskustes peredele ja püüavad neile pakkuda ennekõike vaimutoitu. Ta soovitas, et taolised ühendused võiksid tekkida ka teistes valdades. Kui hõigati välja Juuru valla poolt aasta emaks esitatud Lea Tammemäe, tuli emade ühendus pika vööga, sidus selle talle ümber ja võttis uue liikme niimoodi oma ringi.

Ilus uuendus oli seegi, et tänavused aasta ema nominendid said rinda punased rosetid, varasemate aastate emad, kes samuti kohale olid palutud, aga kuldsed. Kõik need valmistas Janne Liidik. Päevakohaste esinemistega astusid üles Järlepa lasteaia lapsed ja kanneldajad Terjer Kauri juhendamisel.

Ettevõtlike naiste ühingu juhatuse liige Kaidi Mikkus sõnas: „Tänunuõhtul tahame tunnustada Raplamaa emade armastust, hoolt ja pingutust, sest ühiskondlik ootus ja väärtushinnangud sunnivad lisaks emarollile täitma veel paljusid teisi rolle.“

Õhtut viisid läbi Teet Teder ja Järlepa lasteaialaps Anelika Jõgi, kelle kahekõnest tuli välja, et emad  on võtnud endale tihtipeale sama palju erinevaid ülesandeid kui palju on eri värve triipe eesti rahvariideseelikus. Emad kannavad ja hoiavad endas armastust. Armastust oma laste, oma pere ja  oma töö vastu.

Laps: „Kas emad niimoodi ära ei väsi?“

Teet: „Väsivad ikka. Kuigi armastus iseenesest ei ole koorem, aga vahel võivad ka head asjad ära väsitada, kui need kuhjuvad üksteise otsa ega jää aega neid südamega teha. Siis võivad emad tunda, et enam ei jaksa.“

Nende kahekõnest jäi kõlama president Lennart Meri soovitus: „Armsad emad, armsad vanemad, leidke päevas veerand tundi lastele õhtujuttude vestmiseks voodiveerel. Nad on tänulikud vastuste eest oma sadadele küsimustele. Ärge kaotage seda aega, seda väärtuslikku aega, kui tuleb külvata usku, lootust ja armastust. Lapsepõlv on lapse põld. Külvake raamatuid! Ärge vahetage ema häält elektroonika ja televiisori külma hääle vastu. Lugege üks lehekülg õhtul omal häälel ette. Niiviisi te õpetate last sõna abil kujutlema maastikke, mida ta ei ole iial näinud, kuulama loomade ja lindude mõtteid, mida ta ei ole kunagi kuulnud, ning mõistma ja ise kujundama piiri hea ja kurja vahel – eluks ajaks.“

Rapla maavanem Tiit Leier andis aasta emadele üle tänukirjad ja kuulutas välja Raplamaa aasta ema 2012, kelleks valiti Helen Link Kehtna vallast. Kandidaadi pakkusid välja omakandi esindajad, kes kirjutasid tema kohta ka värvika iseloomustuse.  „Olen tänulik, et emasid märgatakse ja neile, kes minust nii ilusa jutu kirjutasid. Kõik see annab indu juurde,“ ütles tänavune Raplamaa aasta ema Helen Link.

Tunnustatutele anti üle kopsakad kingikotid, mida aitasid täita ürituse toetajad Santa Maria AS, Vendor Eesti AS, Saarioinen Eesti OÜ, Rapla Tarbijate Ühistu, ESKO Talu, Kehtna Mõisa OÜ, Mari-Liis Makus, Piilupardi Mängutuba, Ridiradiralla OÜ ja Rapla Rahvakool MTÜ.

Raplamaa aasta ema 2012 nominendid

Lea Tammemäe – Juuru Vald

Kaja Vaikre – Järvakandi vald

Iiris Saluri – Kaiu Vald

Margit Soomere – Kohila vald

Ilme Säde – Käru vald

Inga Kangur – Märjamaa vald

Jaana Aedla – Raikküla vald

Tiina Roosalu – Rapla vald

Evi Andrejev – Vigala vald

Raplamaa aasta ema 2012 Helen Link – Kehtna vald

Raplamaa aasta ema 2012